Nüüd tuleb postitus, mille põhjal võib kindlasti öelda, et ma ju ütlesin: sa hakkad imelikku juttu ajama! Nüüd ongi see juhtunud. Kui ma ühel õhtul oma hea sõbraga arutasin samal teemal, siis arvas ta, et isegi kui jutul on iva sees, peaks ma need mõtted endale hoidma, sest kõik lihtsalt ei saa aru. Eckhart Tolle kirjutab, et enamik inimesi ei jõuagi oma elus mitte kunagi selliseid mõtteid mõelda või mõtlevad siis, kui elu lõpusirgel ning elule tagasivaate teevad. Samuti on tõenäosus suurem taoliste teemadeni jõuda, kui elus on tulnud ebamugavusi kogeda või mõni kriis läbida. Isegi K. Port rääkis ühes oma ettekandes, et enne kui kriis käes, inimene ei hakka mõtlema, mida teisti teha. Ikka mõtleb, et praegu töötan kohutavalt palju, et tulevikus puhata või kogun raha, et tulevikus mugavalt elada või et paari aasta pärast alustan sellega, millega ma tegelikult tegeleda tahan. Mõnel läheb õnneks, aga vahel tuleb elu ise vahele ja siis mõtled, et miks ma oma elu ei nautinud, sest nüüd enam ei ole see võimalik. Ma mäletan, kui ma ütlesin oma sõpradele, et ma lähen õpin joogatreeneriks, siis nad vaatasid mind pisut altkulmu ja mõnikord ka lugesid sõnad peale, et vaata, et sul katus sõitma ei hakka. Kolid kuhugi kommuuni elama, lahkud oma prestiižselt töölt või hakkad üldse mingiks üdini öko-vegan-valgustoitujaks. No töökohta ma vahetasin, öko-asju tarbisin ma mingil määral enne ka oma tervise tõttu, päris vegan ma ei ole ja valgusest ma ei toitu. Ehk mingil määral osutusid kahtlused tõeks. Otsustasin nautida seda, mida iga päev mulle pakub ja tegeleda oma eluga nüüd ja kohe, mitte lükata asju kuhugi määramatusse tulevikku. Vahel õnnestub, aga tihti ka mitte.
Oma esimeses postituses kirjutasin, kuidas ma iga päev püüan olevikus elada ja see on üks kõige raskemaid ülesandeid elus. Ma arvan, et tegelikult on see raske kõigi jaoks. Kui ma Balil käisin ja ma ühe vahva preestriga kohtusin, kes oli muide täiesti tavaline inimene, kes viib templis läbi Bali traditsioonidele vastavaid rituaale ja me koos ühe templi tippu kaks tundi kõndisime, rääkis ta mulle, kuidas ta harjutab iga päev mediteerimist ja tal üldse ei õnnestu: jalad jäävad valusaks, selg väsib ära ja välja ennast ka ei suuda lülitada. Ta arvas, et joogainimestel tuleb see hulka paremini välja, aga ega ei tule küll. E. Tolle kirjutab oma raamatus, et inimesed kerivad oma peas samu mõtteid päevast päeva ning enamik nendest mõtetest on negatiivse iseloomuga. Õhtul ei tule uni peale, sest mõtted keerlevad peas ja hommikul ärgates on nad tagasi ning päeva jooksul kerid neid veel edasi-tagasi paar korda. Ehk tegelikult on inimesed mõtlemisest sõltuvuses, sest niisama lihtsalt mõtteid oma peast välja ei saa- ikka taob sul peas, et miks ma neid asju küll tegin nii või mis ma tulevikus teen, et elu läheks teistmoodi jne. Tolle ütleb, et mõtlemisele reageerib keha emotsionaalse reaktsiooniga ehk tekib emotsionaalne valu, mida inimesed vaigistavad erinevate meetoditega. Mõni joob ja pidutseb, jookseb- treenib, mõni ostleb ohjeldamatult, osad põgenevad teleka ette, mõned üritavad mõtlemise orjusest vabaneda söömise kaudu, mõni teeb joogat:)- võimalusi on, mitmekesiseid ja palju. Emotsionaalse valu vaigistamine on lühiajaline, ostled ohjeldamatult, tuled koju vaatad kauba üle, tunned võib olla korraks rõõmu, aga ega õnnelikum sa ei ole ning mõtted ja valu on taas tagasi, mida vaigistad näiteks ohjeldamatu söögifestivaliga:) Jooga vähemalt on kasulik viis mõtetest vabanemiseks ning pideva harjutamise kaudu on lihtsam muredel minna lasta ning on üks viise, kuidas ennast kõrvalt vaadata ning oma mõtteid kontrollida, et valu ei tekkiski:) Aga seda tuleb harjutada ja palju!
Enamik neist korduvatest mõtetest on pärit minevikust ehk me püüame pidevalt analüüsida oma peas seda, mis on olnud ja mida enam muuta ei saa, aga meie ikka olevikus püüame neid asju muuta, mis siis, et see ei ole enam võimalik. Mõtleme, et kõik oleks teisiti, kui ma oleks käitunud nii või naa või otsustanud muu valiku kasuks. Teine viis on elada tulevikus ehk kui ma teen selle ja selle, siis ma saan mingi kolmanda asja.. Et enne kui ma 10kg kaalu ei kaota, enne ma trenni ei lähe:) või järgmisest esmaspäevast hakkan tervislikult sööma ning nii igal esmaspäeval. Või töötan veel aasta ja siis veel aasta ja veel aasta ja veel ja veel....ning siis lähen maailma avastama. Ja lõpuks juhtub nii nagu ühes laulus:
Mr. Play It Safe was afraid to fly
He packed his suitcase and kissed his kids goodbye
He waited his whole damn life to take that flight
And as the plane crashed down he thought
"Well isn't this nice..."
Mis viibki meid olevikus elamise juurde ehk sa ei saa muuta seda, mis juhtus sinuga lapsepõlves või päev tagasi ja sa ei saa ka elada tulevikus oma elus täna midagi muutmata, sest nagu Tolle ütleb, on tegelikult olemas ainult olevik. Ehk minevik saab tekkida ainult tegevustest, mis sa teed siin ja preagu ning tulevikku lood sa samuti sellega, mis sa teed täna. Ehk kui sa tahad tulevikus olla parem inimene, kes naeratab rohkem ja viriseb vähem, siis sa ei tegele sellega, et otsida minevikust põhjuseid, miks sa oled selline kurvameelne viriseja ning sa ei saa olla parem inimene tulevikus, kui sa ei naerata täna rohkem. Isegi ettevõtluskoolitusel (ikkagi inimesed, kes ei ela pea pilvedes) öeldakse sulle, et mõtle, mida sa saad teha oma äriideega täna, et sa homme teeniks midagi. Ikka ju mõeldakse, et mul ei ole vahendeid ja mul on vaja nii palju investoreid, et oma ideed ellu viia, siis tee vähemalt äriplaan valmis täna:) või alusta kuskilt, et su plaan järk järgult saaks teoks. Olevikus elamine ei tähenda kindlasti seda, et sa lihtsalt oled päevast päeva ja sul puuduvad unistused tulevikuks. Või mõnel äärmuslikul juhul sa lihtsalt kulged ja ootad, et universum sulle ise kõike pakub. See tähendab, et sa juba täna teed midagi, et sinu unistused tulevikus realiseeruksid. Kui sa tahad oma elu muuta, siis võiks just täna olla sobiv päev väikeseks muutuseks, et sa saaks tagasivaadates öelda, et oli vahva ja et sa saaksid nende väikeste muudatustega omale paremat tulevikku luua!
Selle jutu jätkuks sobib minu arvates väga hästi üks leiva retsept. Pealegi on vabariigi aastapäev tulemas ehk ilma rukkileivata ei saa. Sest leivaga on samamoodi- ta küll saab alguse minevikust ehk juuretisest ja sa säilitad temast ka tükikese tulevikku, aga leib maitseb kõige paremini nüüd ja kohe- soojana ja täpselt sellisena nagu sa oled ta täna teinud, kas ürtidega või pähklitega või puuviljadega. Valik on sinu!
Leib
Juuretis (saab ökopoest näiteks)
vesi
rukkijahu
linnasesiirup
suhkur
sool
ürdid, puuviljad, seemned jmt
Võta peopesasuurune juuretis, lisa ca 0,5l vett ja 300ml jahu, et tuleks hapukooretaoline mass. Jäta seisma 24h toatemperatuurile. Seisnud juuretisest võta sama suur juuretise osa ja säilita järgmises korraks . Ülejäänud osale lisa ca 600ml rukkijahu, linnasesiirupit (tuleb tumedam ja magusam leib), suhkrut, soola ja sinu valikul kas pähklisegu, puuvilju, ürte. Mina ei sõtku väga tainast ja minu tainast ei saa vormida leiba. Tainas jääb selline kergelt käte külge kleepuv, aga mulle meeldib nii, sest siis on leib õhulisem ja ma ei armasta väga tihket leiba. Vala taigen vormi (võiga määritud) ja lase soojas 1h kerkida. Seejärel pane ahju, küpseta 275 kraadi juures 20 minutit (elektriahjus kindlasti pane veenõu ahju, et niiskus ahjus oleks), edasi küpseta 200kraadi juures ca 1h. Päris kuumana ei tasu leiba tarbida, kuna on veidi nätske aga pisut soojana võiga on minu lemmik!
Thursday, February 5, 2015
Sunday, January 4, 2015
Tuleta endale meelde, kui kaugele sa oled jõudnud, mitte ainult seda, kui kaugele pead veel minema.
Aasta 2014 oli minu jaoks mitmes mõttes murranguline, mitte et 2012 või 2013 ei oleks piisavalt väljakutseid pakkunud. Kes usub astroloogiat, siis sünnikaardi alusel peakski kõige murrangulisemad aastad minu elus olema 2012- 2017. Jah, kui ajas tagasi minna, siis 2012. aasta lõpus minu päriselu algaski ehk kogu see muudatuste jada sai alguse pöördelisest viiest kuust minu elus, mis lennutas mind praegusesse hetke. Võib olla kirjutan sellest viiest kuust kunagi raamatu, kui õige aeg tuleb. Aga 2014 oli ka piisavalt pöördeline, et seda meenutada.
1. Minust sai joogaõpetaja
2014 algas minu jaoks fantastiliselt- jaanuaris lõpetasin joogaõpetaja koolituse ja minust sai joogatreener. Veebruaris kogusin julgust ja märtsis alustasin joogatreeningutega Tabasalus, alguses kord nädalas, aga hiljem juba paar korda nädalas. Lisaks anti mulle võimalus juhendada trenne Viimsis, kesklinnas ja asendada tunde mõnes vahvas spordiklubis. Joogat sai isegi rannas tehtud:) Aasta lõpus registreerisin end joogaõpetajaks rahvusvahelises joogaliidus ehk YogaAlliance-is.
2. Minust sai joogaõpilane
Kui ma varem osalesin joogatreeningutes pisteliselt, siis 2014 sai minust kirglik joogaharrastaja, mille juures on väga oluline roll minu õpetajatel. Ma olen ülimalt tänulik oma õpetajatele: Temeale, Kristale, Piretile, Jenniferile, Ahmisakale ja Siljale, kelle toel olen ma ennast nii füüsiliselt kui ka vaimselt proovile pannud. Tänu kellele ma ootan joogatunde, tänu kellele, olen ma ise parem õpetaja.
3.Vahetasin töökohta
Ma lõpetasin oma pea üheksa aastase karjääri ühes asutuses ja peaaegu kohe kutsuti mind tööle teise suurde asutusse. Oli ja on emotsionaalne teema, aga miski ei juhtu elus põhjuseta. 9 aastat on pikk aeg ja tundsin, et tuleb ennast ka mujal proovile panna, sest elu on liiga lühike. Kõik muudatused tahavad sulle midagi õpetada ja kui sa neist ei õpi, siis saadavad nad sinu juurde uue sarnase õppetunni. Olen ääretult tänulik oma eelmisele ja preagusele töökohale nende õppetundide eest.
4. Leidsin enda paradiisi, kus aeg peatub ja murede jaoks ei ole kohta.
Leidsin internetis jooga retreate otsides ashrami Balil ja sõitsin täiesti üksi täiesti tundmatusse kohta ja leidsin eest imelise paradiisi koos kõige toredamate inimestega. Tegin palju joogat. Panin oma keha ja vaimu proovile: mediteerisin, kõndisin kaks tundi mäetipus asuvasse templisse, osalesin traditsioonilistes rituaalides, nautisin head toitu ja kohtasin fantastilisi inimesi. Olin siin ja praegu ning nautisin vaikust enda sees ning ümber.Balist ja ashramist kirjutan mõnes järgmises postituses,
5. Kohtusin uute inimestega
Kõigi eelnevate kogemustega seoses kohtusin minu inimestega- inimestega kellega on koos hea ja kes toovad mu ellu palju ilusaid hetki. Esiteks, kõik minu joogainimesed, kellega ma olen kohtunud oma tundides, kes on niii palju (miljon triljon) korda minu päevad eriliseks muutnud ja selle eest miljon-triljon tänu teile, Kõik ashrami inimesed Balil, kes olid minu vastu nii head, ashramist leitud sõbrad Rootsist, Hollandist ja Austraaliast. Kõik joogainimesed, kellega ma olen kohtunud ise õppides või tundides tutvudes. Ja loomulikult minu töökaaslased preaguses ja eelmisest töökohast.
6. Õppisin uusi asju: purjelaud ja SUP-jooga
Peale erinevate vahvate asanate, õppisin ma esmakordselt purjelauaga sõitma Epu juures, mis oli super-hüper lahe kogemus, luban, et jägmisel suvel saab mind rohkem purjelaual näha. Samuti leidsin ma enda jaoks SUP laua, kus tegime vahvate inimestega koos SUP joogat, mis oli eriti lahe kogemus ja mis kuulub ka minu järgmisesse suvesse.
7. Tegin palju head süüa
No söögist ei saa küll üle ega ümber: söömine on nauding ja söögitegu minu hobi. Ma tegin sellel aastal palju head süüa, mille eest minu keha ja meel mind tänavad. Loodetatavsti minu abikaasa ka:) Avastasin palju uusi toiduaineid, leidsin huvitavaid maitsekooslusi ning tegin esimest korda makroone ja leiba. Leivast kahjuks pilte ei jõudnud teha, sest nii kiiresti kui see valmis, nii kiiresti kadus ka viimane tükk laualt. Sellel aastal teen rohkem, et mõni tükk ka pildile jäädvustuks. Tarbin rohkem taimset toitu ja peaaegu täielikult ei armasta enam liha.
8. Veetsin rohkem aega oma õdedega
Siia ei ole küll midagi rohkem kirjutada. Tõesti kõige ilusam suvi oli meil ja tuleb järgmine veel vahvam ning veel rohkem armastust ning rõõmu täis! Iga aeg õdedega on lahe, minu kõige kallimad!
Kokkuvõtlikult oli fantasiline aasta ja see aasta tuleb veel fantastilisem, täis uusi võimalusi ja kogemusi, sest head asjad jõuavad nendeni, kes usuvad. Paremad asjad jõuvad nendeni, kes on kannatlikud ja parimad asjad juhtuvad nendega, kes mitte kunagi ei anna alla!
1. Minust sai joogaõpetaja
2014 algas minu jaoks fantastiliselt- jaanuaris lõpetasin joogaõpetaja koolituse ja minust sai joogatreener. Veebruaris kogusin julgust ja märtsis alustasin joogatreeningutega Tabasalus, alguses kord nädalas, aga hiljem juba paar korda nädalas. Lisaks anti mulle võimalus juhendada trenne Viimsis, kesklinnas ja asendada tunde mõnes vahvas spordiklubis. Joogat sai isegi rannas tehtud:) Aasta lõpus registreerisin end joogaõpetajaks rahvusvahelises joogaliidus ehk YogaAlliance-is.
2. Minust sai joogaõpilane
Kui ma varem osalesin joogatreeningutes pisteliselt, siis 2014 sai minust kirglik joogaharrastaja, mille juures on väga oluline roll minu õpetajatel. Ma olen ülimalt tänulik oma õpetajatele: Temeale, Kristale, Piretile, Jenniferile, Ahmisakale ja Siljale, kelle toel olen ma ennast nii füüsiliselt kui ka vaimselt proovile pannud. Tänu kellele ma ootan joogatunde, tänu kellele, olen ma ise parem õpetaja.
3.Vahetasin töökohta
Ma lõpetasin oma pea üheksa aastase karjääri ühes asutuses ja peaaegu kohe kutsuti mind tööle teise suurde asutusse. Oli ja on emotsionaalne teema, aga miski ei juhtu elus põhjuseta. 9 aastat on pikk aeg ja tundsin, et tuleb ennast ka mujal proovile panna, sest elu on liiga lühike. Kõik muudatused tahavad sulle midagi õpetada ja kui sa neist ei õpi, siis saadavad nad sinu juurde uue sarnase õppetunni. Olen ääretult tänulik oma eelmisele ja preagusele töökohale nende õppetundide eest.
4. Leidsin enda paradiisi, kus aeg peatub ja murede jaoks ei ole kohta.
Leidsin internetis jooga retreate otsides ashrami Balil ja sõitsin täiesti üksi täiesti tundmatusse kohta ja leidsin eest imelise paradiisi koos kõige toredamate inimestega. Tegin palju joogat. Panin oma keha ja vaimu proovile: mediteerisin, kõndisin kaks tundi mäetipus asuvasse templisse, osalesin traditsioonilistes rituaalides, nautisin head toitu ja kohtasin fantastilisi inimesi. Olin siin ja praegu ning nautisin vaikust enda sees ning ümber.Balist ja ashramist kirjutan mõnes järgmises postituses,
5. Kohtusin uute inimestega
Kõigi eelnevate kogemustega seoses kohtusin minu inimestega- inimestega kellega on koos hea ja kes toovad mu ellu palju ilusaid hetki. Esiteks, kõik minu joogainimesed, kellega ma olen kohtunud oma tundides, kes on niii palju (miljon triljon) korda minu päevad eriliseks muutnud ja selle eest miljon-triljon tänu teile, Kõik ashrami inimesed Balil, kes olid minu vastu nii head, ashramist leitud sõbrad Rootsist, Hollandist ja Austraaliast. Kõik joogainimesed, kellega ma olen kohtunud ise õppides või tundides tutvudes. Ja loomulikult minu töökaaslased preaguses ja eelmisest töökohast.
6. Õppisin uusi asju: purjelaud ja SUP-jooga
Peale erinevate vahvate asanate, õppisin ma esmakordselt purjelauaga sõitma Epu juures, mis oli super-hüper lahe kogemus, luban, et jägmisel suvel saab mind rohkem purjelaual näha. Samuti leidsin ma enda jaoks SUP laua, kus tegime vahvate inimestega koos SUP joogat, mis oli eriti lahe kogemus ja mis kuulub ka minu järgmisesse suvesse.
7. Tegin palju head süüa
No söögist ei saa küll üle ega ümber: söömine on nauding ja söögitegu minu hobi. Ma tegin sellel aastal palju head süüa, mille eest minu keha ja meel mind tänavad. Loodetatavsti minu abikaasa ka:) Avastasin palju uusi toiduaineid, leidsin huvitavaid maitsekooslusi ning tegin esimest korda makroone ja leiba. Leivast kahjuks pilte ei jõudnud teha, sest nii kiiresti kui see valmis, nii kiiresti kadus ka viimane tükk laualt. Sellel aastal teen rohkem, et mõni tükk ka pildile jäädvustuks. Tarbin rohkem taimset toitu ja peaaegu täielikult ei armasta enam liha.
8. Veetsin rohkem aega oma õdedega
Siia ei ole küll midagi rohkem kirjutada. Tõesti kõige ilusam suvi oli meil ja tuleb järgmine veel vahvam ning veel rohkem armastust ning rõõmu täis! Iga aeg õdedega on lahe, minu kõige kallimad!
Kokkuvõtlikult oli fantasiline aasta ja see aasta tuleb veel fantastilisem, täis uusi võimalusi ja kogemusi, sest head asjad jõuavad nendeni, kes usuvad. Paremad asjad jõuvad nendeni, kes on kannatlikud ja parimad asjad juhtuvad nendega, kes mitte kunagi ei anna alla!
Subscribe to:
Posts (Atom)